21. novembril kogunes raamatukogu nõukogu viimast korda juhi Tiiu Valmi juhtimise ajal ja siis valiti raamatukogule ka uus nõukogu esimees – pärast väikest eksiili taaskord omaaegne uue raamatukogu idee algataja Ene Lill. Nõukogusse kuuluvad veel: Leelo Tiisvelt, Anne Velliste, Erko Ensling ja Pille Petersoo, valda esindab Kadri Tiis.
Raamatukogu juhataja Tiiu Valm andis ülevaate raamatukogu senisest tegevusest ja ka järgmise aasta eelarvest.
Rõõm on tõdeda, Viimsi ei ole mitte ainult Tallinna magala, vaid ka lugela – meie raamatukogus on pea sama palju lugejaid kui Viimsis elanikke (22 000 lugejat, osad neist tulevad siia Tallinnast).
Viimsi raamatukogu erakordse edu aluseks on kaks asjaolu:
1. Tegime julge otsuse paigutades raamatukogu pimedast kitsast katusealusest valla keskpunkti, kaubanduskeskuse ruumidesse, kuhu igal elanikul kerge tulla, külastusega saab ühendada ka muud igapäevatoimingud (ja vastupidi).
2. Viimsi raamatukogu juht on Tiiu Valm, kelle kogemused ja julge juhtimisstiil on loonud meie raamatukogule kaasaegse sisu ja teinud sellest hinnatud kultuurielu keskuse.
Kui ma kunagi Norrast haarasin idee raamatukogust kui kogukonnakeskusest, mis asub elu tuiksoonel ja kus saab lisaks raamatutele ka muid teenuseid (mis ikka seotud kultuuri säilimise ja oskuste andmisega), oli mõnede viimsilaste vastuseis jõuline. Need kunagised vaenajad on tänaseks rahunenud ja aru saanud kultuuri väärtuslikkusest. Ei taha nimesid nimetada, aga olin hämmingus, kui humanitaartaustaga meesterahvas pritsis nii hullult viha ja sajatusi selle plaani suhtes ( ma ei tea siiani, miks?), et muretsesin juba ta südame tervise pärast. Kuid tänu piisavalt suurele toetajate ringile, ka vallavanema toetusele ja eriti abivallavanema Annika Vaikla asjalikule ja energilisele tegutsemisele sai raamatukogu valmis. Uhkuseks Viimsile ja eeskujuks kogu Eestile. Siinset kultuuritemplit käiakse vaimustusega uudistamas ka kaugematest riikidest. Eestlased on suurima kirjaoskusega riik maailmas ja loodan, et see nii ka jääb – just tänu kirjasõna väärtustamisele.
Selge on see, et kultuur on kulu. Valla eelarvest neelab suurima osa koolihariduse andmine. Saame kõik aru, et see on vajalik ja ei eelda, et koolid hakkavad omatulu teenima. Samuti ei saa raamatukogu peaülesandeks panna raha teenimist, sest ta on seatud viimsilaste kultuurijanu kustutama, meid harima ja tsivilisatsiooni hulgas hoidma. Lisaks raamatute laenutamise on meie raamatukogus ruumid, kus saab korraldada heal tasemel üritusi (meie KOV-ile ja MTÜdele tasuta, kui üritus osalejale tasuta), salvestada muusikat (väga hinnatud noorte muusikute seas). Meil on 3D printer (tuleb tasuda vaid materjali eest, kuna sellelgi hariduslik eesmärk – jooniste tegemine on teadmusmahukas). Lisaks on rahvale kasutada õmblusmasin – ka see on nii keskkonna (rõivaste parandamine, kohendamine) kui eestlaste käsitöökultuuri teenistuses. Kui on soovijaid ja ruumi, saab raamatukogu ruume ja tehnikat ka raha eest rentida, teenitud raha läheb Viimsi valla eelarvesse.
Uusi raamatuid tellitakse meie raamatukokku ca 80000 euro eest aastas. Lisaks on meil ligipääsulitsents EBSCO andmebaasidele. Kes on ülikoolides rahvusvahelistele andmebaasidele ligipääsusid saanud, teavad, kui väärt teaduskirjandust sellistest sealt saab. Lisaks on olemas paljude e-ajakirjade litsentsid. Litsentsikirjandust saab lugeda vaid kohapeal, mis on samuti väga mugav, sest on olemas privaatsed vaiksed lugemispesad. Viimsi raamatukogu kulud ja tulud on Tiiu Valmi oskuslikul juhtimisel tasakaalus. Nii riigi kui avalike teenuste puhul ongi olulisim mõistlik majandamine, et eelarveraha saaks just sihipärase kasutuse ja kõik kõrvalkulud (parandused, parendused jmt) moodustaks mikroskoopilise osa. Kui me oma lastele õpetaks peale raamatute lugemise ka oma ümbrusesse heaperemehelikumalt suhtuma, saaks nii mõnegi WC ummistuse kulu säästa (õnneks üksikud näited). Paraku jah, kui mujal raamatukogu ruumides valvavad pahalasi kaamerad, siis WC-sse neid ei panda… tuleb loota viimsilaste tsiviliseeritusele ja kodusele komberaamistikule.
Viimsi Raamatukogu koostas ka arengukava (2024-2029), mille oleks pidanud integreerima Viimsi valla arengukavasse, kuid paraku ei jõudnud see oluline dokument vallavalitsuse aruteludesse. Ehk järgmise puhul jagub valla kultuurijuhtide tähelepanu taas ka raamatukogule. On ju teada, et just arengudokumentide suunised on abiks suuremate projektirahade taotlemisel. Kurb, kuid tulevikus parandatav olukord.
Mis on tulevikus plaanis?
Raamatukogu vastuvõttu on vaja digiekraani, mis kajastaks nii raamatukogu üritusi kui ka teiste vallas kultuurieluga tegelevate asutuste tegevusi. Eriti vajab teavitust Artiumis toimuv, sest seal pakutake küll üliheal tasemel kultuurisündmusi, kuid jäädes pisut keskusest kõrvale ei jõua viimsilased sageli sinna kohale. Raamatukogu külastatavus on aga väga suur ja oleks mõistlik teavitada raamaturahvast ka Artiumi kultuuriaaretest. Haruraamatukogud on koolides ja Prangli saarel, viimane vajab uut arvutit, sest just raamatukogu on paljudele ainuke koht, kus riigi e-teenuseid saada.
5. detsembril saab uutes ruumides täis 5 aastat. Viimsilased on oma raamatukoguga harjunud, see on aktiivselt kasutuses, meie lapsed on seal kultuuriga ümbritsetud ja hoitud. Viimsi raamatukogu on Eesti kultuuri uhkus ja eriline tänu selle eest juhataja Tiiu Valmile, kes midagi nii uudset, Eesti jaoks erakordset ja kultuuri sügavuti meie rahvasse juurutavat on teoks teinud.
Ene Lill
raamatukogu nõukogu esimees
