Õnn on inimkonna kõikide toimetamiste sisu ja eesmärk. Me nagu teaks, mis see õnn on, aga ei ükski valem ega täpne definitsioon ei suuda seda siiski mõistet päriselt katta. Õnn on individuaalne kogemus, kuid otseses sõltuvuses ülejäänud ühiskonnaga.

Õnn koosneb killukestest, mis kokku saades moodustavad särava teemandi.

Meie õnne nimel tegutseb terve meie keha. Organism on imeline koostöökogu, keharakud on loobunud oma isiklikust igavikulisusest (nad ei saa hakkama nagu bakterid) ja täidavad kindlat funktsiooni, et anda parim terviku toimimisse. Nagu inimühiskond, kus üldine heaolu sõltub iga selle liikme vastutusest ja heaolust. Kui mingi hulk meie keharakkudest ei täida oma kohust (nt vähk), sureb kogu organism. Et meie keha suudab sellist koostööd teha, see juba on suur õnn!  Parim võimalik tervis loob tingimusi meie õnnele. Ja ka vastupidi – õnn tervendab. Meie biokeemia on positiivseid tundeid kogedes tervislikum.

Kuidas aga positiivsust kogeda?

  1. Tee jõukohaseid asju, siis saad ka eduelamusi. Jaga suuremad eesmärgid väiksemateks tükkideks, nii on teekond rõõmurohkem.
  2. Kui ebaõnnestud, siis ära keskendu sellele kauaks – võta kui õppetundi, pane 3 saadud tarkust oma mõttelaeka alla vasakule nurka ja keskendu taas positiivsele. Mida kastad, see kasvab!
  3. Tegele töö või hobidega, mis haaravad jäägitult, nii, et kaotad ajataju. Seda seisundit nimetavad Ikigai jaapanlased (kes elavad õnnelikuna väga vanaks)  – „voog“. Vooga!
  4. Veeda aega heade sinu paremaid omadusi ja andeid tiivustavate sõpradega. Inimene vajab kristallpuhast peegeldust. Hoia häid suhteid!
  5. Tänutunne on kõige positiivsem tunne. Mõtle iga päev kasvõi 1 minut, mille eest oled tänulik kaaslastele, kodumaale, juhusele, ilmale – millele iganes.


Ene Lill
Eesti Keskerakonna kandidaat Viimsis
#140