Elus, vallas ja riigis on vaja kiiremaid muudatusi

Autostumine, liiklemine, internet ja kommunikatsioon on mõjutanud kõiki elu valdkondi noortel ja vanuritel linnas, maal, rongis, bussis ja tänaval. Aastad tulevad, elanikkond vananeb, noored rändavad, migrandid ootavad – need probleemid on globaalsed ja pöördumatud ning tuleb kuidagi kohaneda.

Olen sündinud Valgamaal Taheva vallas, Koikkülas Tiba talus (kus enne 1940. a oli 90 ha maad). Vanemad rajasid perega talu, keskel Tarõsimägi, mäe nõlval  oli kelder, lina leotamise tiigid, kaev ja 4 abihoonet laudaga.

1944 augustis taganev saksa sõjaväeosa põletas kõik hooned ning meid taheti evakueerida Saksamaale Riia kaudu laevaga (sest onu Pettai Eduard oli saksa sõjaväes). Taganevale väeosale tulid peale vene lennukid. Meie vanker lagunes ja hobusega põgenesime metsa. Ja edasi järgnes elu mäe nõlval keldris.

Mäe taga oli Sireli talu, mis oli saanud metsavendade varjupaigaks. Ema toimetas sinna vahetevahel toiduaineid. Onu Eduard oli samuti metsavend ning ühes haarangus varahommikul peale jaanipäeva ta vangistati ning saadeti Magadani Surmaorgu (sellele eelnes pikk ülekuulamine Patareis).

1949 meie perekond küüditati Siberisse Novosibirski oblastisse. Isa arreteeri  aasta varem.

Olen Viimsi vallaga seotud alates 1963. aastast, millal töötasin Eesti Kalurikolhooside Liidu merelaevanduse side dispetšerina. Peale 1968. a augusti tormi töötlesin  Viimsi metsadest tuulemurdu ning rajasin suvila Kalur 1 krundile.

Haridusest: olen lõpetanud kaugõppes Leningradi Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna, saades ökonomisti ja pedagoogi diplomi. Diplomitööks Tšehhi väliskaubanduse reformimine. Olen töötanud õppejõuna Tallinna Polütehnilises Instituudis, Tallinna Pedagoogilises Instituudis, Kõrgkoolis LEX. Osalesin Eesti Euroinfo Ühingu loomises koos Jüri Martiniga ning hiljem olin Eurülikooli ärijuhtimise kateedri õppejõud ning ülikooli teadusnõukogu liige.

Eesti Informatsiooni Instituudis olin 6 aastat vanem teaduslik töötaja.

2010 aastal peale pensionile jäämist õpetasin Tallinna Mahtra Gümnaasiumis 4 aastat gümnasistidele majandusteadust, ettevõtlust, loodus- ja keskkonnakaitset ning rahvusvahelisi suhteid.

Alates 1997. a nimetati mind Tallinna Linnavolikogu vanemrevidendiks ning seejärel auditi peaspetsialistiks.

Teenindasin linnavolikogu revisjonikomisjoni linna ametiasutuste, äriühingute ja sihtasutuste eelarveliste vahendite kontrollimisel koos  revisjonikomisjoni liikmetega ning volikogu istungiteks vastavate otsuste eelnõude ettevalmistamisega.

2013. aastal osalesin Rahvakogu üritusel ning esitasin ettepanekud valimiste teemadel.  Miks see teema on oluline?  Lennart Meri oskas rahvaga suhelda ja tema mõtted olid rahvale lähedased. See jäi meelde 2001. aasta juunikuu kohtumistel Murtud Rukilille üritustel Tallinna Lauluväljakul 13. juunil 2001. 

Foto L. Rehemäe arhiivist

Poliitikute valimislubadused peaks enam kajastama valla külade ja kogukondade konkreetseid probleeme. Vallavanem Illari  Leemeti kohtumised  ja selle kajastamine külavanematega  on heaks eeskujuks.

Võiks jätkata ja korraldada kohtumisi külaelanikega või kogukondade esindajatega.

Igapäeva probleemiks on teatud vanusese elanikele kujunenud ühistranspordi korraldamine ja sellega seonduv. Kui Rohuneeme või Leppneme ja Randvere elanik külastab Viimsi Keskust või kaubanduskeskust, kus on Rimi ja raamatukogu, siis miks siin ei ole  ühistranspordi peatust, et ostudega sõita koju? Peab minema tagasi ühe peatuse jagu või siis edasi kalatööstuse peatuse juurde. Mitmed elanikud on sellest rääkinud, kuid olukord on endine. Busside lõpppeatuse ja peatuse Kalatööstuse vahel võiks lihtsalt Rimi kõrval enne Alexela tanklat teha peatuse. Väidetavalt sellega ei ole nõustunud Maanteeamet. Kuid  antud olukorras võib lahenduse leida. Või enne valimisi koguda allkirju? Lihtsam oleks kohapeal valla ja MKM ametnikel olukorraga tutvuda ja probleem lahendada

Rikkale vallale oleks kohasem ka ühistranspordi lõpppeatuses Viimsi Keskus 2 väljuvate busside sõiduplaanide  paiknemise ja tehnilise lahenduse parendamine. Ilmselt ametnikud ei kasuta (või kasutavad vähe) ühistransporti. Kuid olukord vajab lahendamist.

Haridusest ja noortest. Noorte õpetamisel võiks enam tähelepanu pöörata Eesti rahva ajaloo traagilistele sündmustele juuniküüditamisel 1941. aastal ning märtsiküüditamisel 1949. aastal. Kas noored saavad aru küüditatud inimeste saatusest, elust ja ootustest Siberimaal? Sellest üks vaike salm Leho Rehemäe arhiivist.


Siberis

See oli vara kevadkuul
Kui ubre puhkes pajupuu
Meid vagunisse laaditi
Ja Siberisse saadeti

Nüüd Siberis me elame
Ja oma tervist tapame
Mis võime sinna parata
Et saatus meil nii armuta

Meid isa siia sõidutas
Suurt lahkust seega -asutas
Et igaüks meist näha võib
Kui rumal tarka käsutab

Siin elamiseks aasiat
Ja asunikke igalt maalt
Nad kõik siin rängalt töötavad
Ja ise juures nälgivad

Meil rasv ja liha unistus
On möödund aja unistus
Meil mäda kartul vahel leib
Mis vaene rohkem soovi võib

Ei pühapäeva tunta siin
See meile kõigile on piin
Paar korda aastas võhatnoi
Ei rohkem soovidagi või

Kui kupjas vara hommikul
Ta kisendab kui kanakull
Oh tõuske üles magajat
Teil täna algab malati

Kui ükskord koju jõuame
Siis kohe süüa nõuame
Ja omastele räägime
Mis Siberis me nägime

Meil kindel usk ja lootus see
Et kodumaale jõuame
See aitab hoida püsti päid
Kui sammume neid raskeid töid

Novosibirsk Ordõnsk