Ettevõtja, üliõpilane, ema, abikaasa, patrioot.

Olen maailmaparandaja, loon ettevõtmisi ja ettevõtteid, mida enne pole olnud. Tahan, et säiliks meie loodus ja kultuuripärand, kuid areneks teadus ja õitseks kultuur. Et mind ümbritseks ühtehoidev, inimesi ja loodust hoidev ühiskond, kus leian endale vaimustavaid vestluspartnereid, kus on ägedaid ettevõtjaid ja hingepuudutavaid kunstnikke. Igaüks saab oma elu elada kunstiteoseks, mis on nauditav ja huvitav üksikute osadena, kuid loob uusi tähendusi ja katarsist tervikpildina. Elu on lõõm ja elu on rõõm.

Inimesed on meie riigi suurim rikkus, seepärast peab kõigile – lastest eakateni –  võimaldama annete ja huvide maksimaalset avanemist. Kuid just lapsed vajavad tarka armastust ja  hoolivat juhendamist, et avastada ja arendada anded.

Usun, et eestlaste tulevik sõltub heast haridusest. Kohustluslik keskharidus ja tasuta heatasemeline ning hästi rahastatud kõrgharidus on tulevikuühiskonna alustalaks. Vaid hea haridus ja süvateadmised erinevates valdkondades annavad võimaluse teha tarku ja jätkusuutlikke otsuseid. Head kombed ja kasvatus on muidugi oluliseks täienduseks.

Olen kogu elu õppinud, et saada teada seda, mida teised teavad, aga mina veel mitte. Olen teaduse usku, eelistan tudeerida akadeemilisi tarkusi, kuid pean oluliseks ka meie esivanemate kogemusi. Olen uurinud teaduslike meetoditega vanarahvatarkusi ja olen tõdenud – neil oli paljuski õigus!

Haridus on mul väga laiapõhjaline. Rakenduskõrgharidus tervisejuhtimises, bakalaureusekraad rõivadisainis ja magistrikraad kunstiteaduses. Olen õppinud lisaks toidukeemiat TPI-s, läbinud TLÜ magistriõppe kultuuriteaduses ja pedagoogikas,  lisaks õppinud pärimusmeditsiini ja hiina meditiini terapeudiks. Preagu olen teist aastat Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria magistriõppes, teemaks toidukultuur ja ebatervislike toitumisharjumuste kultuurilised lätted.

Arvan, et loodus ja teadus peavad üksteist täiendama, innovatsioon, mis teeb loodusele korvamatut kahju, on lõppeks meile kahjulik. Me alles õpime elama looduse ja teiste inimestega arvestades. Selles aitab ikka haridus ja tarkade mõtete südamest läbilaskmine.

Omandatud teadmisi rakendan pidevalt nii ettevõtluses kui heategevuses.

Ma ei usu praegusesse majanduse edukuse kriteeriumisse SKP-sse. Kuni majandunäitajatesse pole sisse kirjutatud keskkonna- ja tervisefaktor, pole võimalik luua meid mittekahjustvat majandusmudelit.  Inimese peamine elueesmärk ei ole ju raha, auto, võim. Inimene tahab olla õnnelik. Ja kuna me oleme sotsiaalsed (inimene on olemas vaid ühiskonna peegeldusena), suurendab ümbritsevate inimeste õnn ka meie isiklikku õnne. Loovuse realiseerimine ja hinge rõõmustava töö tegemine on ühiskonna õnne võti. Õnnelik inimene on alati ka tervem inimene!

Viimsi ellu olen oma aega, mõistust ja energiat pühendunud üksjagu juba 20 aastat.

Olen loonud isiksuse arengut toetava ja tervist edendava lasteaia Lillellapsed, Eesti esimese öko-spa Harmoonikum, õpetanud välja ökokosmeetikuid, tegema tervislikku toitu ja kosmeetikume, hoidma kultuuripärandid ja andma esmatasandi nõustamist. 

Olen Viimsi Ettevõtlikke Daamide Assotsiatsiooni president, korraldame koos Viimsi Aasta Naise valimist juba 16 aastat. Igal aastal esitavad viimsilased nominentideks vaimustavaid naisi, olen väga õnnelik, et saan toetada sellist positiivset üksteise märkamist ja soovi teist inimest tunnustada.

2009 aastal lükkasin käima Viimsi taluturu. See on Eesti kauneim turg, Rannarahvamuuseumi hoolitseb tänasel päeval turu toimimise eest.

Viimsi Kauni kodu komisjonis osalesin üle 10 aasta. Viisin sisse uued kriteeriumid aedades – tarbeaed, loodusesse sulandumine ja lastesõbralikkus. Loodan, et vald toetab edaspidi ka  vihmaveekogujate paigaldamist aedadesse, mis aitaksid hoida aiad haljad ja säästaks nappivad joogivett.

Viimsi lasteaialaste kohatasude võrdsustamise 15 aastat kestnud võitlus jõudis sel kevadel võiduka lõpuni – nii munitsipaallasteaia kui eralasteaedade kohatasud on nüüdsest võrdselt 58 eurot kuus. Varem oli erinevus suur – eralasteaedade lapsed pidi tasuma pea kolm korda enam. Viimsi lastel olgu võrdsed võimalused õppimiseks ja arenemiseks!

Viimsi Raamatukogu sai uued ja ilusad ruumid. Kultuur ei tohi kopitada hallitaval pööningul, vaid peab olema kergesti kättesaadav ja ligipääsetav. Olin eelmistel valimistel ainuke, kes raamatukogu uute ruumide vajaduse avalikkuse ette tõi. Ühiste jõududega, abivallavanema Annika Vaikla ja raamatukogu juhataja Tiiu Valmi entusiasmi toel sai ideest kaunis ja väärikas koht. Kahju küll, et rendiruumidesse, kuid valla enda maad on suures osas erastatud ja ärastatud. See pisku, mis alles – selle vallarahva huvides kasutamise eest seisan igal võimalusel! Sest kui raamatukogu 10 aasta rendileping läbi, on ka ruumide siseviimistlus nii palju amortiseerunud, et oleks mõistlik kolida uutesse, valla enda poolt ehitatud ruumidesse. Miks mitte Haabneeme ehitatud vallamajaga ühisesse uude hoonesse!

2009. aastal valiti mind Põhja- Harju Koostöökogu juhatuse liikmeks. See organisatsioon aitab edendada maaelu. Viimsi on eriline, sest pole päris maa, pole ka linn. Euroopa abi on meil aga marjaks kulunud – oleme saanud Leader rahadest klindiastangu tervisraja, mitmed spordi- ja mänguväljakud.

Taasiseseisvumispäeva väärikat tähistamist Viimsis olen organiseerinud juba 6 aastat. Johan ja Maria Laidoneri austamine, meenutused ja kõned ausamba juures ning seejärel toredas pargimiljöös piknikupidu, mõnus muusika, isamaaliste laulude ühislaulmine, heas meeleolus koosolemise nautimine, mis annab indu edasi toimetada enda pere, oma kogukonna, oma riigi edenemise nimel. Meie seas ei ole enam Esimese Vabariigi loojaid, küll on neid, kes vapralt osalesid Teletorni ja Toompea ärevatel sündmustel 30 aastat tagasi. Neid peaksime igal 20. augustil meenutama, tänama ja tunnustama. Eesti riik on olemas tänu paljudele väikestele ühistele ja õigetele tegudele.

Teame seda kalambuuri: “Ära küsi, mis on riik sinu jaoks teinud, küsi, mis oled ise riigi heaks teinud”. Meil on olemas Kaitseliit ja selle alla kuuluv Naiskodukaitse, mis taasloodi Harjumaal 25 aastat tagasi. Naiskodukaitse õpetab toime tulema igas olukorras – andma esmaabi, kriisis tegema süüa väliolukorras, pidama sidet, juhendama laste tegevust, kuid orienteeruma ka maastikul. Naiskodukaitse annab kindlustunde ja vähendab hirme. Olen NKK liige alates 2018 aastast, tänaseks Naiskodukaitse Viimsi jaoskonna esinaine. 28 ägeda Viimsi naisega on tore koos toimetada ja Eesti eest välja olla.

Lõime Viimsi Naiste Tugikeskuse Hoolimine, mis püüab vähendada meie kogukonnas lähisuhtevägivalda. Oleme nõu ja jõuga toeks naistele, kes soovivad lõpetada vägivaldse suhte. Ja ma ei väsi kordamast: juba üksnes koduvägivalla nägemine kahjustab laste vaimset tervist tugevalt, vägivalla kogemine on aga võrdne sõjakoleduste läbielamisega. Kutsume viimsilasi üles ohjeldama vägivallatsejaid, mitte kartma neid peatada, sest vägivald on kuritegu. Naisi aga mitte kannatama vaikselt, sest lapsed ei saa sellises õhkkonnas normaalselt areneda – ei tohi oma lapsi teadlikult (ka mitte midagi tehes) sandistada. Tervemad inimesed – tervem ühiskond ja ka vastupidi!

Eks ma muretsen ehk rohkem, kui peaks, lihtsalt  – ühiskondlik närv on ergum ja sunnib mugavustsoonist väljuma. Ja teen vaid seda, mida tegemata jätta ei saa, ei enam.

Kõiki neid häid asju saab teha koos inimestega, kellesse usun ja kes minusse usuvad, nendega, kellel on siiras soov meie elukeskkond paremaks muuta. Aitäh teile, et olete olemas!

Mida soovin veel Viimsis korda saata?  Üksjagu.

Joogivett peab jätkuma!

Juba väljakuulutatd detailpraneeringud peaks saama peatada, kui arendajad ise ei leia joogivee ressurssi. Viimsi Vee võimalused on ammendatud, sellega ei tohiks enam ühendada ühtegi uusasumit. Muidu ei saa varsti mitte keegi elada kohas, kuis joogivett ei ole.

Aedade kastmiseks aga paigaldaksin valla toel vihmakogumismahutid.

Kriisiolukorraks  peab olema  ette valmistatud!

Valla kriisikomisjon peaks tagama elanikele turvalisuse kui juhtub mõni suurõnnetus. Meil on küll juba kaardistatud ohud, kuid kriisis toimetamiseks puudub korralik plaan. Vald peaks tegema koostööd Kaitseliiduga, kus just praegu toimub EVAK väljaõpe, mis ongi mõeldud elanikonna abistamiseks kriisides (majutusest esmaabi ja toitlustamiseni) ja  evakueerimise korraldamiseks. Viimsi Naiskodukaistjad on juba saanud ja saavad jätkuvalt vastavat väljaõpet, tunnevad oma kodukohta ja saavad oma teadmistega olla abiks. Seisan selle eest, et vallavalitsus kasutab seda tasuta ja kvaliteetset abi oma elanike heaolu tagamiseks.

Hariduse kvaliteet!

Huviringi õpetajad peavad olema pedagoogilise kvalifikatsiooniga, sest just nemad suunavad kõige enam meie laste vaateid elule. Kvalifikatsiooni tasemeõppe korraldamine ja üldhariduskoolidele heatasemeliste veebiainetundide ligupääsu tagamine on valla haridusvaldkonna ülesanne.

Jalgrattateed sidusaks ja ohutumaks!

Meil on juba palju kergliiklusteid, kuid need eeldavad sagedast ohtlikku sõidutee ületamist. Väheste kuludega saaks muuta olemasolevad jalgrattateed sidusamaks ja ohtumaks. Abiks on lisaks ka kergliikulusteele keskjoone tähistamine, et märgataks vastusõitjale pool teed siiski vabaks jätta.

Kõlakoda Viimsi mõisaparki!

Meie kaunimaid paiku on Viimsi mõis ja park. Klindiastang loob mõisa ette loodusliku amfiteatri. Miks mitte seda looduse poolt pakutavat kasutada ja pisut täiendada – ehitada pargi serva ajalooliselt sulanduv kõlakoda, kus ka avalik WC pargis jalutajate  ja kontserdikülastajate teenindamiseks.

Mõisapargist Killuplatsini peaks aga arendama välja jalakäijate promenaadi lipuplatsi, A+ hoonestuse, identiteeti loovate objektidega (purskaevud, kell, haljastus), kus väikeettevõtlust toetav taristu butiikide ja kohvikutega – koht, kus on hea olla ja on midagi teha.

Killuplats ise jäägu vallarahvale – sinna saaks teha nii väikesadama kui ühe ägeda tulevikuvajadusi arvestava kultuuriobjekti.

Rahvaülikool raamatukogusse.

Praegu organiseerib raamatukogu palju toredaid loenguid, kuid elukestva õppe ja üha uusi oskusi nõudval ajal oleks oluline ka reaalsete oskuste ja pädevuste omandamine. Alates teaduspõhisest tervisedendusest lõpetades pärimuskultuuriga. Sinna vahele keeled, digioskused ja palju muud.

Viimsis peab olema hea elada, töötada, õppida, tervisesporti teha ja seltskondlikel koosviibimistel käija.

Unistada on ohtlik, sest unistused võivad tegelikkuseks saada. Kui tegudega kaasa aidata, saavadki!